all bridge cabin car categorycatering comfort close_bluedown_arrow efficiency engine eu_flag fb fb_share food hamburger hull icons_cs6 ig innovation arrow_left_blueli li_share lounge people play_left play_right plus arrow_right_bluesafety shop tallinkshuttle_logo_small tick tw tw_share vk yt

hyljes_pais2 © Mervi Kunnasranta / WWF

Sinu nimi laeval

Kas teadsite, et Läänemeri on koduks maailma kõige väiksemale hülgeliigile – viigerhülgele? Viigerhüljes on arktiline loomaliik, kelle eluspüsimine sõltub jää ja lume olemasolust. See on põhjus, miks kliimamuutus on täna viigerhüljestele kõige suuremaks ohuks. Näiteks võib juhtuda, et tulevikus jäätub Saaristomeri ainult mõneks nädalaks, mis ei ole piisav selleks, et viigerhülged pesitsushooaja üle elaksid.

Koos WWF Soome organisatsiooniga oleme algatanud annetuskampaania kogumaks toetusi viigerhüljeste asurkondade toetuseks. Antud kampaania raames kogutud toetused aitavad algatada projekte, mille raames selgitatakse välja viise aitamaks viigerhüljeste poegadel soojemad talved üle elada.

Ühinege meiega, et teha Läänemeri hüljestele ja meile kõigile paremaks paigaks!
Lugege lisa »

Kõikidel selle projekti heaks annetuse teinutel palutakse kirjutada oma nimi digitaalselt üles Tallinki uuel laeval Megastaril. Megastari sissepääsul on suur ekraan, mis tervitab kõiki pardalesaabujaid ja jätab nendega laevalt lahkumisel hüvasti. Tallink Shuttle’i kujutis ekraanil moodustub nende inimeste nimedest, kes on projekti heaks annetuse teinud ja soovivad oma nime Megastari pardal näha.

Kes on vigrid?

Viigerhülge tunneb ära tema lühikese ja matsaka keha järgi ning neid kohtab Läänemere rannikualadel oluliselt harvemini kui teisi hülgeliike. Viigerhülged, keda eesti keeles hellitlevalt ka vigrideks saab kutsuda, on haruldane liik, mille tõttu tegutseb ka WWF ehk Maailma Looduse Fond väga aktiivselt nende kaitsmise ja hoidmise nimel.

seal1© Mervi Kunnasranta / WWFseal2© Mervi Kunnasranta / WWF

20. sajandi alguses oli Läänemerel viigerhülgeid veel arvukalt, sadades tuhandetes. Kahjuks on sellest ajast alates nende arv suurel määral langenud, seda nii jahipidamise kui keskkonnareostuse tagajärjel. Täna on vigride kogukonna arvuks arvutatud vaid ligi 20 000 isendit. Eriti väiksearvulised ja ohustatud on nende kogukonnad Soome saarestiku piirkonnas ning Läänemere idaosas.

Kõik me saame aidata! Selle kaaluka kampaaniaga saame koos toetada konkreetseid uurimisprojekte:

  • Koguda usaldusväärset infot asurkondade arvukuse kohta.
  • Uurida vähem tuntud hülgepopulatsioone Saarestikumeres.
  • Selgitada välja, mille tõttu viigerhülged oma elukohti muudavad ning mille alusel valivad nad elutsemiseks just sellised piirkonnad.

Lugege lähemalt ja tehke annetus siin »

wwf_tallink_est_outlines